28. nädal

Mäluauk

Täiesti teadmata põhjustel otsustas mu mälu nädalavahetuseks puhkusele minna ja seda igasugust luba küsimata. Iseenesestmõistetavalt pidi see juhtuma just ajal, mil teda tavapärasest märkimisväärselt enam vaja läheb - semestri tähtsuselt kolmanda, neljanda ja viienda sündmuse eel. Nendeks on bakalaureusetöö (sõpradele Bakatöö või lihtsalt Väitz) esialgse variandi esitamine, ainuke arvestuslik kontrolltöö ja eelviimane kodune töö aines Majandusarengu teooria ja praktika. Juba laupäeval, ebaharilikult vara, alustasin ettevalmistusega esmaspäeva hommikul toimuvaks ajutööks e võtsin kätte harjutusülesanded ja asusin neid äärmusliku meelekindlusega lahendama. Et tegu on mõnevõrra ebamugavamaid matemaatilisi tehteid sisaldava kirjatükiga, lootsin enda elu lihtsustamiseks muretseda vastava abivahendi, milleks sedapuhku oli kalkulaator (keskmisest vähemintelligentne lugeja ilmselt sõimab mind praegu asjatu info jagamise pärast). Kuigi olin reedel Tartust lahkudes üsna veendunud, et kõik vajalik minuga autosse kaasa tuli, ei andnud taskuarvuti esmane otsing mingeid tulemusi. Leidsin siis kapist mõõdukalt tolmuse ja sellest hoolimata endiselt töökorras oleva alternatiivi, kuid enda pettumuseks avastasin varsti klaviatuuril midagi vajaka olevat - naturaallogaritmi ja astmefunktsiooni klahvid.

Tõmbasin esimese õlekõrre

ja palusin abi vaikselt häälelt auditooriumist, kes soovitas kasutada rüperaaliga kaasas oleva tarkvara kõige mõttetuimana näivat abivahendit, mis sel korral, tuleb tunnistada, päästis minu hommiku. Sain arvutused arvutatud ja praktilise poolega tutvumine oligi selleks korraks läbi. Teooria osa kattus õnneks koduse töö teemaga üsna suures mahus, mistõttu loomulik tung optimeerida kõike liikuvat ja mitteliikuvat sundis mind järgmiseks veebiseminari käsile võtma. Esimest korda ülikoolis käimise jooksul tundus Web-ct keskkond minu vastu sõbralikkust üles näitavat ning materjali hankimine nõudis üllatavalt vähe ajutööd. Imelikul kombel oli kell saanud järgmine päev ja paberile polnud alates nime ja pealkirja kirjutamisest kerkinud ühtegi informatiivset lauset. Võib öelda, et too kirjatükk sarnanes nii mõneski mõttes Sinu poolt hetkel loetava postitusega, selle vahega, et hetkel kirjutades on mu kurk terve ja viskipudelil kork peal (rääkisingi end sisse - tegelikult tõmbasin tol õhtul ju kaks õlekõrt; viimane sisaldas 40% alkoholi). Mõnede silmapilkude/klaaside järel olukord muutus produktiivsuse tõusu suunas ja viiest esimese küsimuse vastuse arvele laekusid esimesed sõnad. Kella kolmeks oli harilikus mahus kirjatükk valmis ja ootas auditi ranget otsust üles laadimise klahvile vajutamise suhtes.

Mari tuleb appi

Ilma hobuse ja kaugeltki ilma raudrüüta ilmus eikusagilt minu hea sõbranna - geniaalintelligendist semu Mari, kes oli rõõmuga nõus kontrollima minu öist mõttelendu (kuidas see inglise keeles olekski - Red Thoughteye) kirja- ja stiilivigade olemasolu elimineerimiseks ja nende tekkepõhjuste välja selgitamiseks. Teine õlekõrs tegi oma töö, mistõttu parandusettepanekuid tuli mitmeid, peale mida saabus pea-assamblee kiire otsus puudujäägid kaotada ning kogu värk vaikselt kinni mätsida. Kolm päeva enne tähtaega läks töö ülesse ja jäin magades järgmist päeva ootama. Äratuse rentaablus (matemaatilise korrektsuse vältimist silmas pidades, mõõdetav esimese äratuskella helina ja püsti tõusmise aja vahe päärdväärtuse abil) jäi pühapäevale omaselt äärmiselt madalaks ning varsti tuli hakata Tartusse sõiduks asju pakkima. Veinist ikka veel kleepuv rüperaal puhtast voodipesust isoleerituna seljakotti ja auto suunas teele - jõudsin kohale viie minutilise hilinemisega, kusjuures Master of Puppets (sõpradele ja kehva kõrvakuulmisega inimestele lihtsalt Mazda) seisis majauksest vaid ca 13.44 meetri kaugusel. Maailma juhtivad matemaatikud teoretiseerivad selle võimalikkuse üle veel pikka aega, aga sellest kunagi hiljem.

Mäluauk vol 2 e Mäluaugud e Kaks osa enne Mäluauk resurrectionit

Imelikul kombel õnnestus mul sel õhtul Vabriku tänaval autost väljudes jätta maha üks tähtsamaid tarvikuid minu arsenalis - lusikas. Vaatamata sellele traagilisele sündmusele möödus õhtu kenasti ja, et otsustasime üheselt Raatuse-kodu külastuse plaanid edasi lükata, pidin hankima endale esmaspäevaseks tööks vajalikud pastapliiatsi ja eelnevalt mainitud taskuarvuti. Mõlema osas oli Võõrustaja nõus mind lühiajaliselt varustama ning öö möödus muretult nagu Muretul Tüübil kunagi. Hommikul, olles ärganud instinktiivselt viisteist minutit enne telefoni üürgamistsükli algust, tegin kordamisülesanded veel korra läbi ning seadsin end valmis kümneks oecokodusse minekuks. Saanud jope selga ning saapad jalga, mõistsin järsku, et taskutes on tavapäraste kohustuslike esemete kõrvale sattunud siin kliimas harvaesinevad indiviidid, üllatus-üllatus: kalkulaator ning kaks sulepead. Pühendasin pool minutit per capita imestamiseks ja täpselt õigel ajal suundusin välisukse poole, mis Murphy seadustes sätestatud korrast kinni pidades loomulikult ei avanenud. Mõned hetked hiljem sain teada, et mäluaugu sündroom on tabanud ka võõrustajat, kes ajutiselt ei omanud ligilähedastki aimu võtmete asukohast. Panime pead kokku ja viis minutit enne töö algust istusin juba Majandusarengu kabinetis, kuivamas ette planeerimata jooksust.

Vaktsiin hakkab mõjuma

Teisipäeva pärastlõunaks oli kahtlasena näiv haigus täies mahus välja ravitud ning mälu oli kerge päevitusega naasnud. Bakalaureusetöö kirjutamisele see seik muidugi eriti hästi ei mõjunud, ehkki tõele näkku vaadates ei saa öelda, et ma praeguseks väga palju rohkem oleks kirjutanud. Vähemasti on vastavasse kausta tekkinud meeletus koguses läbitöötamata materjali, mis ainult ootab, et ma ta aprilli alguses käsile võtaks. Reedel saabus taastusravi intensiivkuur, mis eemaldas igasugused järelnähud esinenud probleemist, nimelt käisime kõrgeltaustatud mõttekaaslasega Noortebänd 2007 finaali nimelist üritust kaemas ja hindamas. Kuigi GangBang Familya enda suurepärase sõnameisterlikkuse ja lavashowga ning Nikns Suns kogu innovaatilisuses pälvisid meie tähelepanust kõige enam, langetati kõrgemalt poolt otsus peaauhinna loovutamise kasuks hoopis teisele kollektiivile.

Täiesti teemaväliselt:

Võib-olla ei peaks teine kord pullima Kalevipoja hobusega, jääb mõistus alles ja mälu püsib toas...(vt pilt, Mardile mõeldes: Saibornetik o'ganizm - hääf man, hääf hoors, living tishju ouver metal endoskeleton out of artifishal bounz)