e minu esimesed kokkupuuted kaitseväelise motiveerimisega. Siinkohal avaldan ühe hiljuti valminud essee, mille ma käsu korras kirjutama pidin. Soovitud pikkuseks oli niisiis ca tuhat sõna ning teema kajastub mõned read madalamal. Kirjutamise eesmärgiks oli panna mind mõtlema selle üle, miks ma eksisin distsipliini vastu, kandes kasarmu territooriumil mitteterviklikku vormiriietust.
Miks ma olen seersant
(pilt - op "Pikk tee 2007" neljakümne kuues kilomeeter)
Seersandiks olemisel on kindlasti omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Ka seersandiks saamine võib toimuda mitmel erineval viisil. Enne kui seersandiks olemisel saab pikemalt peatuda, tuleb esmalt ära määrata, kes või mis asi üks seersant õigupoolest on. Seersandi olemusel, seersandiks olemisel ning selle tähendusel lasubki järgnevate lõikude pearõhk. Teema põhjalikumaks avamiseks on kasutatud kahte lähenemisviisi. Teksti esimesed lõigud kätkevad endas seersandiks olemise ja selleks saamise teoreetilisi aluseid ning seersandiks olemise tähendust seersandi enda jaoks.
Seersant on mitmete riikide relvajõududes ning korravalveorganites kasutusel olev auastmekategooria. Sõltuvalt riigist ning ametkonnast jaguneb see väiksemateks kategooriateks, Eesti kaitsejõududes on nendeks noorem-seersant, seersant ning vanem-seersant. Need kolm auastet kuuluvad nooremallohvitseride hulka, olles sellega kõrguse poolest sõduri ning vanemallohvitseri vahel. Nooremallohvitseri auaste nagu iga teinegi annab infot inimese väljaõppetaseme, kogemuste ning teatud isikuomaduste kohta. Auastmega kaasneb reeglina inimeste juhtimise õigus ning sõjaväelises kontekstis vastav kohustus. Ühe nooremallohvitseri alluvuses ei ole reeglina rohkem kui ühe rühma suurust üksust.
Nagu mainitud eespool, on olemas erinevaid allohvitseri auastmeid, seega ka allohvitseriks saamise viise. Siinkohal keskendutakse siiski Eesti süsteemi kirjeldamisele. Saamaks Eesti Kaitseväe nooremallohvitseriks tuleb läbida Nooremallohvitseride Kursus (NAK) ning sooritada edukalt selle jooksul toimuvad kontrollharjutused, nende hulgas nii teooria eksamid kui ka hinnatavad praktilised sooritused. Soorituste edukus sõltub füüsilisest vormist, osavusest, aga ka teoreetilistest teadmistest. Lisaks kursuse edukale läbimisele peab allohvitserikandidaat vastama teatud olemuslikele nõuetele, mis väljenduvad tema käitumises, väljanägemises ning üldises suhtumises tema ülemate silmade läbi. Täitmaks neid kriteeriume tuleb niisiis olla õppimisvõimeline ja osata oma teadmisi süsteemselt meenutada ning praktikas kasutada. Samuti on oluline tulevase allohvitseri võimekus füüsilise töö tegemisel ja tema karakter inimesena. Vaadeldes lähemalt neid iseloomujooni, mis ühel tulevasel seersandil võiksid teiste inimeste silmis olla, võib ülevaatlikult välja tuua mõned märksõnad: vastutustundlikkus, enesekindlus, nõudlikkus ja motiveeritus, aga ka distsiplineeritus.
Distsipliin, tulenedes ladina keelsest sõnast disciplina (juhend – lad k, to discipline kasvatama, juhendama – ingl k) tähistab sisuliselt kasvatust. Nii tsiviilelus kui ka sõjaväeliselt ülesehitatud asutuses mängib kasvatus äärmiselt tähtsat rolli. Kaitseväes saab kõik alguse distsipliinist. Ilma selleta ei oleks käsuahelate toimimine efektiivne. Nii nagu lapse kasvatamine algab tema varajases eas, alustatakse distsipliini kasvatamist juba ajateenistuse esimesel päeval. Kaitsevägi, oma struktuuri poolest on üsna paindumatu organisatsioon, mistõttu distsipliin peab olema tugev selle igal astmel, kasvades seejuures ülemistelt juhtimisastmetelt alumiste suunas. Enne allohvitseriks saamist peab sõdur seega omandama distsipliinitunnetuse.
Vastutustundlikkus on omadus, mis peaks olema igal täiskasvanud inimesel, kuivõrd vastutuse kandmine käib igapäevaeluga kaasas ühel või teisel viisil. Sõdur kui relvajõudude esindaja puutub alatasa kokku relvade ning lõhkeainetega, mistõttu sõduri puhul on vastutuse kandmise tähendus tihti veelgi suurem. Allohvitser, olles samuti sõdur kannab samasugust vastutust kui iga teine kaitseväelane, kuid omades ülema ning juhi rolli, kannab ta lisavastutust ka oma alluvate tegude eest. Võttes arvesse ainuüksi relvade kasutust, on allohvitser tihti vastutav kuni kümne relvastatud võitleja tegude eest, kuivõrd temal on oluline osa alluvate tuletegevuse kontrollimises. Seetõttu on tähtis jälgida, et seersandi auaste omistataks inimesele, kes paistab silma vastutustundlikkuse poolest.
Motiveeritust on küllaltki raske defineerida ning seda enam, isikuomaduste hulka liigitada, kuid ülevaate andmiseks saab seda siinkohal siiski teha. Motivatsioon, olgu siis sisemine või välimine on edasiviivaks jõuks nii eraelus kui ametlikus tegevuses. Madalalt motiveeritud inimene ei täida oma ülesandeid maksimaalse püüdlikkusega, mistõttu teeb tavalisest rohkem vigu. Tsiviilelus saab motivatsioonipuudus ühel või teisel viisil, näiteks palgaalanduse või mõne eesmärgi mittetäitumise kaudu karistatud. Ehkki Kaitseväes toimib karistamine ning ergutamine teisiti kui muudes asutustes, on need toimingud siiski tugevas korrelatsioonis isiku motivatsiooniga. Seega mängib motivatsiooni omamine ning selle kõrgel hoidmine tähtsat rolli kaitseväeteenistuses. Sõduri jaoks on motivatsiooni tase otseses seoses saadavate karistuste ning motivatsiooni tõstvate harjutuste hulgaga. Ülemana peab allohvitser hoolitsema oma alluvate heaolu eest ning seega pidevalt kontrollima motivatsioonitaset üksuses. Selline tähtis ülesanne nõuab aga ka ohvitserilt endalt väga tugevat motiveeritust.
Enesekindlus on samuti iseloomujoon, ilma milleta üks täiskasvanud inimene väga edukas ei saa olla. Auastmekõrgendust võib lugeda tõusuks karjääriredelil ehk liigitada edukuse alla. Niisiis on enesekindlus kaitseväes samavõrd tähtis kui tsiviilelus. Raske on usaldada ning võtta tõsiselt inimest, kes ise ei ole endas kindel. Enesekindlus ja oma otsustele kindlaks jäämine on ülema üks tähtsamaid omadusi. Allohvitser on lisaks ülemaks olemisele tihti ka üksuse eestvedaja, liider. Seetõttu on tähtis, et tema otsuseid usaldataks, vastasel juhul võib alluvate kõhklus kriitilisel hetkel otsustavaks saada.
Omades vastutustunnet, kõrget motivatsiooni ning tugevat enesekindlust on niisiis igal sõduril olemas eeldused edu saavutamiseks nii teenistuses kui ka eraelus. Siiski ei piisa pelgalt nendest iseloomujoontest, olemaks inimeste ülem – allohvitser. Nagu varem mainitud, kannab üksuse ülem lisaks enda tegudele vastutust ka oma alluvate tegude eest. Alluvate tehtud vigade eest ei saa karistada ainult nemad, vaid ka nende vahetud ülemad. Seetõttu on ka allohvitseri enda seisukohast tähtis jälgida, et tema alluvad täidaks oma kohustusi võimalikult veatult. Et Kaitseväes toimib juhtimine hierarhilist käsuahelat pidi, sõltub ühe seersandi heaolu ka tema ülemate ametialasest pädevusest ning teenistuslikest sooritustest. Seega on allohvitseri kohuseks silmas pidada ka oma ülemate käitumist ning märgata tehtavaid vigu, kandes nendest ette võimalikult operatiivselt, vältimaks tõrgete jõudmist käsuahela alumiste astmeteni. Niisiis peab allohvitser olema oma alluvate, aga ka kaasvõitlejate ning ülemate suhtes äärmiselt nõudlik.
Eespool on räägitud nii enesekindlusest, vastutustundest kui ka motivatsioonist. Eriti olulisele kohale on tähtsuse järjekorras paigutatud distsiplineeritus ja kõige tipus nõudlikkus. Siiski on siiani mainimata jäänud kõige tähtsam omadus, ilma milleta üks allohvitser hakkama ei saa. Allohvitser, enne kui ta saab hakata oma alluvatelt nõudma distsipliini, enesekindlust ja motiveeritust, peabise olema suuteline täitma temale pandud kohustusi. Allohvitser, seersant peab olema eeskujulik, sest miski muu ei kasvata nii nagu isiklik eeskuju.
Ehkki allohvitserikandidaadi enda panus mängib olulist rolli auastme saamisel, ei saa eirata ka inimlikku tegurit selles protsessis. Nimelt sõltub auastme omandamise otsus peale kandidaadi enda suuresti ka teistest inimestest, kelleks esmajoones on tema ülemad ning mitte vähem tähtsal kohal teised allohvitserikandidaadid. Näiteks ei ole alati oluline, kas inimesel reaalselt on üks või teine iseloomujoon olemas, vaid pigem on tähtis, kas ta suudab piisavalt veenvalt jätta vastavat muljet. Inimliku teguriga saab kokku puutuda mitmetes erinevatessituatsioonides, suhetes ning juhuslikes sündmustes, mis leiavad aset nii NAKi eel kui selle ajal. Neis olukordades pannakse proovile kandidaadi isikuomadusi ja tema käitumine saab teiste inimeste poolt ühe või teise hinnangu. Suhete kujunemise käigus võib kujuneda austus või põlgus, autoriteet või sõnakuulmatus.
Võtmaks kokku kõike eelnevat, saab järelduse sõnastada järgmise lausega. Mina olen seersant sellepärast, et suudan olla oma alluvatele eeskujuks ning olen näidanud seda inimestele, kes mulle seersandi auastme on omistanud.
Hiljuti mu kurivaimud silmile tõid öö
Hiljuti mu kurivaimud silmile tõid öö
